Varinguõppus Kiltsis 25.08.2011


Läänemaa päästjad saavad varingu korral hakkama

Üleeile mängisid Läänemaa päästetöötajad ametkondadevahelisel koostööõppusel läbi tõsise varinguõnnetuse.

On neljapäeva hommik. Hädaabinumbrile saabub kõne Haapsalu lennuväljalt. Ohtlikku kohta „lõbusalt” aega veetma läinud seltskond on jäänud varingu alla. Helistaja on ise rusude all kinni olev kannatanu.

Esimesena õnnetusplatsile jõudev päästemeeskond kutsub abiväge ning kohapeale tulevad Haapsalu, Lihula ja Risti päästekomando, politsei, kiirabi, reservpäästerühm ning Kaitseliit.

Kannatanute leidmiseks rusude alt kasutatakse päästekoer Felice’i abi. Inimeste asukohad tuvastatud, asuvad päästjad tänapäevase tehnika abil kannatanuid rusude alt välja kaevama ning veel varisemisohtlikke kohti toestama, et hoida ära edasine varing. Kuna kaevamisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, võtab töö aega tunde.

Keskpäevaks on kõik 11 kannatanut rusudest välja toodud, kaheksa neist kopteri ja kiirabiautodega haiglate poole teele saadetud. Kolm õnnetusse sattunut ei pääse eluga.

Varisemisoht Läänemaal on tõeline

Läänemaa päästeosakonna juhataja ning õppuse korraldaja Andres Liivi sõnul peetakse sääraseid koostööõppusi kolm–neli korda aastas. Läbi mängitakse mitmesuguseid õnnetusi. Nii suurt varinguõppust pole Läänemaal viimase üheksa aasta jooksul korraldatud. Selle ajaga on kõvasti muutunud nii päästevarustus kui ka inimeste teadmised. „Nüüd on inimesed Eestist ka maavärinapiirkondades päästetöid tegemas käinud,” on Liivi sõnul viimase dekaadiga lisandunud teoreetilistele teadmistele ka praktilisi kogemusi.

„Esiteks on Läänemaal palju varisemisohtlikke nõukogudeaegseid hooneid, teiseks on viimased kaks ränka talve näidanud, et majade katused ei pea alati ilmale vastu,” seletas Liiv varinguõppuse tähtsust.

Puudused korraldusliku poole peal

Miks peaksid inimesed minema mitu kilomeetrit linnast välja ning ronima vanade kivihunnikute ja majavaremete otsa aega veetma? Et see tõesti nii on, tõestasid arvukad ohtlikul varemehunnikul rusude vahele jäetud alkoholipudelid ja sigaretipakid.

Kohapeal operatsiooni juhtimist hindamas käinud Rapla korrapidamisbüroo vanemoperatiivkorrapidaja Mihkel Uueküla sõnas, et õnnetuskohal läks üksjagu aega, et tööjaotus korda saada.

Sündmuse edenedes läks mehe sõnul ka juhtimine aina ladusamaks. „Varingud pole igapäevane sündmus, sellepärast oli alguses segadus,” kirjeldas Uueküla.

Ka Liivi sõnul olid peamised puudused selle operatsiooni korralduslikul poolel, asjaosaliste vahelise töö käimasaamisel. „Päästetööd ise läksid väga hästi,” kiitis Liiv päästjaid tagantjärele. Liivi sõnul õnnestuski õppus just seepärast hästi, et puudused tulid esile ja nüüd saab neile tähelepanu pöörata ning vigu tegeliku õnnetuse korral vältida.

Päästjaid jälginud hindajate märkused süstematiseeritakse ja kogutakse kokku ning õppusest tehakse kokkuvõte.

Madiken Kütt, avaldatud Lääne Elus 27.08.2011

ERRi uudist varinguõppuse kohta loe ka siit

Pilte õppusest näeb ka siit

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>