Päästekoerad vallutasid Tahkuna poolsaare metsad

16.-19. augustini oli Hiiumaal Tahkunas rahvusvaheline päästekoerte laager, kust võtsid osa ka päästerühma otsingukoerad.

Laagris figurandiks käinud Oliver Pant kirjutas Lääne Elus nii:

Ülemöödunud nädalavahetusel istusin üle 10 tunni metsas või varemetes — põhjuseks neljapäevast pühapäevani Hiiumaal Tahkuna poolsaarel kestnud Eesti päästekoerte ühingu rahvusvaheline laager.
Laagris osales 28 koera ja koerajuhti Eestist, Soomest, Lätist ja Leedust. Neile lisandusid korraldajad ja abiliste koerad, inimesi kokku üle 40.
Koeri pandi proovile eri oludes: köiega laskumises, pimedates kinnistes ruumides otsimises, metsaotsingul, kuulekuses jm. Harjutusalana kasutati peamiselt Tahkuna kaitserajatisi ja lähedal asuvat metsa. Laager oli püstitatud militaarmuuseumi kõrvale.
Aga mida ma tegin päästekoerte laagris? Alustada tuleks sellest, et olen juba pikemat aega käinud abiks päästekoerte treenimisel ja seepärast mind ka laagrisse appi kutsuti.

Reede

Äratus 5.25. Telefon saab kerge laksu ja kirun end, et eelmisel õhtul varem magama ei jõudnud. Siiski on tuju hea.
Vähem kui poole tunni pärast võtab mind auto peale koerajuht Evi, kellega läheme 6.30 laevale. Regula viib meid üle Väinamere ja varsti olemegi Hiiumaal Tahkunas.
Laagris osalejad jagati viide rühma, kes tegutsevad viies punktis. Neist jõudsin laagripäevadel kahte.
Kõigepealt lähen appi laagri korraldajale Ain Lauritsale, kes tegeleb koertega Tahkuna rannapatarei massiivse maa-aluse kahekorruselise juhtimiskeskuse juures.
Selga lendab jakk, kaasa taskulamp ja ongi maa alla minek, kust koerad mu üles peavad leidma.
Ülesande täitmiseks tuleb koertel kõigepealt köie otsas korrus allapoole laskuda. Mõni koer läbib ülesande rahulikult, teine on rohkem hirmul.
Rakmetest pääsenud, peavad nad kohe hakkama pimedatest ruumidest inimest otsima. Pärast ülesande täitmist pannakse koer taas rakmetesse ja köie otsa, sest teist teed otsingukohalt välja ole.
Vähem treenitud koerad saavad figuranti enne peituminekut näha, rohkem treenitud mitte.

Laupäev

Äratus 7.35. Öösel pikalt magada ei jõudnud, vahest veidi üle viie tunni.
Täna lähen abiks koolitaja Kadri Viljalole, kes korraldab koertele suurema otsingu. Otsingualale jääb nii metsa kui ka lagunenud hooneid.
Võtan koha sisse lagunenud hoones, maast paari meetri kõrgusel kitsal talal. Lõpuks harjun 50 cm laiusel talal nii ära, et pikema otsingu korral saan isegi une silma.
Üldiselt on koertel mind leida keerulisem, sest olen maapinnast kõrgemal. Tuleb tunnistada, et pakkus siirast rõõmu, kui nägin mõnda koera oma ülesandega vägagi hästi hakkama saamas.
Õhtuks on teada, et järgmisel päeval algab varakult otsing ja ilmselt vaja metsa minna. Hommikul kella viieks lubati ka vihma. Jään huviga ootama.

Pühapäev

Äratus 4.25, väljas on veel pime. Tuleb Ain, et figurandid enne otsinguhäire andmist metsa paika panna. Kella viieks lubatud vihm kestis 15 minutit ja polnudki väga tugev.
Loodan, et saan pooleli jäänud und metsas edasi magada, kuid sääsepinin segab. Siiski on soojas magamiskotis mõnusalt soe. Otsitav ala on umbes 1,5 × 1,5 kilomeetrit. Otsijad jagatakse nelja rühma, millest igaüks saab oma otsinguala.
Pärast kahetunnist ootamist leiab mind Leedust pärit koer. Üllatav, et nii kiiresti! Lõunaks on kõik inimesed metsast leitud ja otsing läbi.
Ain Lauritsa sõnul näitab koerte taset eelkõige see, et kõik meeskonnad leidsid oma alale peidetud „kannatanud” ise. „Ühegi meeskonna ala polnud vaja üle käia. Jama oleks olnud, kui koera otsitud alale jäänuks inimene maha,” selgitab ta. „Kelle otsitavas piirkonnas ja kui palju kannatanuid oli, et teadnud ju keegi.”
Laurits lisab, et otsing on tiimitöö ja milline koer kannatanu leiab, sel pole tähtsust.
Pärastlõunaks on laager lõppenud, koerad ja nende omanikud ühe kogemuse võrra rikkamad. Koerajuht Merike tunnistab, et laager meeldis talle . „Õppisin oma koeri ja nende käitumist paremini tundma. Nad üllatasid mind positiivselt,” ütles ta.
Läänemaalt laagrisse tulnud koerajuhile Evi Petersonile oli see esimene päästekoerte laagri kogemus. „Nii palju kui olen kuulnud, on kõik rahul olnud. Öeldakse, et aegade üks parimaid laagreid,” sõnas ta.
Laagris osalenud soovitasid päästekoerandusega tegelemist ka teistele. „Pääste on asi, mille puhul näen, et see meeldib koerale,” ütles Peterson. „Kes tahab koeraga ka peale kuulekuse treenimise midagi teha, on see hea võimalus,” lisas ta.

Koer otsib inimest lõhna järgi

Tööd alustades pannakse koerale selga vest, mis annab koerale märku, et alanud on otsing. Vest teeb koera maastikul nähtavaks ja annab kannatanule märku, et tegu on päästekoeraga, keda pole vaja karta.
Päästekoerte koolitaja Kadri Viljalo sõnul otsivad koerad elusa inimese lõhna — koer ”näeb” ninaga. „Koertele on peidus olev inimene nagu tossav lõke: sealt eraldub ja kandub lõhn,” ütles Viljalo. „Kui koer satub lõhnakoonusesse, siis selle abil jõuab ta inimese juurde,” lisas ta.
Koeraga liigutakse joonisel näidatud rajal, kuni koer tunneb inimese lõhna. Sealt suundub ta siis kannatanu poole ja jääb tema juurde haukuma, kuni koerajuht kohale jõuab.

Figurant

Figurant on inimene, kes aitab päästekoeri treenida. Figurandi ülesanne on treeningul mängida kadunud inimest ja kui koer ta leiab, siis ka koera toiduga või mänguga premeerida. „Trennis on tavaliselt kõik koerajuhid ka teiste koertele figurandiks,” ütles Viljalo.
Lauritsa sõnul oleneb figurandi tööst väga palju „Tegelikult treeningul figurant koolitabki koera,” selgitas ta.

Kuidas treenida koera päästekoeraks?

Päästekoeri treenitakse mängu kaudu — mänguga alustatakse juba kutsikast peale. Et koer saaks võimalikult palju kogemusi, tutvustatakse juba noorele koerale eri kohti ja ulusid.
Alguses tehakse nii haukumis– kui ka lõhnaharjutusi. „Trennides on nende harjutuste kombinatsioonid,” ütles Viljalo. „Nagu laagris selgus, on kõige rohkem vaja vaeva näha teatamise õpetamisega,” lisas ta.
Haapsalus oma koera treeniv Evi Peterson rääkis, et kuulekus on kõige alus ja tema hinnangul peaks koer käima natukenegi kuulekuskoolitusel. „Ise alustasin kuulekuskoolitust Veiko Väljase juures. Tema juures on käinud ka teised meie grupist oma koeraga,” ütles ta.

Ain Laurits
Eesti päästekoerte ühingu liige ja laagri korraldaja

Kui kaua oled päästekoertega tegelnud?
Alustasin päästekoeraga tegelemist 2006. aasta sügisel. Koolitan neid 2009. aastast, mil Haapsalus rühma käima panin.
Koolitamine tuli sedakaudu, et tahtsin oma koera edasi treenida ja nii tuli enda ümber koguda huviliste rühm.

Kust laagris osalejaid oli?
Eestist oli osalejaid kõige rohkem. 28 koerajuhist kuus ja üks instruktor oli Lätist, Leedust kaks osalejat, Soomest oli osalejaid kuus ja instruktoreid kaks.

Kuidas laagriga rahule jäid?
Minu suurim rahulolu oli see, et meie Haapsalu koerajuhid olid tasemel. Ei pidanud nad kordagi teiste, kogenumate kõrval häbi või alaväärsust tundma.

Kadri Viljalo

Päästekoera juht ja päästekoerte koolitaja

Kui kaua olete pääste¬koeran¬dusega tegelnud?
Tegelnud olen 2004. aastast, mil hakkasin oma koera treenima. Koolitanud olen umbes viimased viis aastat.

Kui kaua võtab koera väljaõpe aega?
Pidevalt treenides poolteist aastat. Siis suudetakse harjutada koera lõhna järgi otsima ja treenida teda teatama otsitava leidmisest. Hea, kui treening oleks vähemalt kaks korda nädalas.

Mis tõud on päästekoerteks kõige sobilikumad?
Tähtsam pole mitte tõug, vaid koera omadused. Koer peab olema mänguhimuline, ei tohiks karta helisid, kõrgusi ega olusid. Koer ei tohi olla inimese suhtes agressiivne, peab olema heas vormis, pigem keskmist kasvu ja hea liikuvusega. Kasuks tuleb hea saagiinstinkt ja söögiisu. Koer peaks olema huvitatud inimesega suhtlemisest.
Kõige levinumad ja populaarsemad otsingukoerad on labradorid, kuldsed retriiverid, Saksa ja Belgia lambakoerad, sest neil on vajalikke omadusi kõige kergem leida.

Mis ajast Eestis päästekoeri treenitakse?
Päästekoertega tegeldakse Eestis 1990. aastate lõpust, mil esimesed väikesed rühmad soomlaste ja rootslaste kõrval tegutsema hakkasid.

Oliver Pant, ilmunud Lääne Elus 28.08.2012

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>