Lääne Elu 21.11.2009 – Vabatahtlikud lõid reservpäästeüksuse

Vähem kui kaks nädalat tagasi kogunes Haapsallu paarkümmend meest, et asutada vabatahtlik reservpäästeüksus, kes läheb appi suurtele põlengutele, tõrjub reostust ja aitab otsida metsa eksinud inimesi.

Lääne–Eesti reservpäästeüksuse seas on politseinikke, piirivalvureid, riigiametnikke, ettevõtjaid jt. Juhatuses on Karry Kukk, Jaanus–Janari Kogerman ja Aivar Oruste.

Aivar Oruste ütles, et üksuse loomise mõte tuli elust enesest. Ta on Nõva vallavanema ja vabatahtlikuna aidanud kõrvaldada Nõva õlireostust ning olnud mullu mais abiks Vihterpalu metsapõlengu kustutamisel. Ega olnudki palju valida, sest tuhande hektari  suuruse põlengu suits hakkas juba tema koduaknasse paistma.

Oma tutvuskonnaga tuld kus­tutades tunnetas Oruste vajadust oskajate järele. Metsas oli palju koordinaatoreid ja  ülemusi, aga oskajaid, kes tule vastu läheksid, nappis.

„Meie eesmärk ei ole luua riiki riigis,” ütles Oruste. See tähendab, et nad ei hakka asendama politseid ega päästeametit, vaid teevad nendega koostööd ja abistavad. Oma liikmete koolitamise kaudu aga saab ühiskond juurde oskajaid, kes teavad, kuidas käituda ja kuidas õnnetusi ära hoida.

Tulekahjud, reostus, otsingud
Praegu Tallinnas tööl käiv Oruste ütles, et nad ei teinud oma üksust tühja koha peale. Üks reservpäästeüksus on Harjumaal juba mitu aastat. Neilt saadi nõu ja abi, nendega tahetakse teha koostööd. Rohkem selliseid üksusi Orus­te teada Eestis ei ole.

Nii nagu harjukad, keskenduvad ka läänlased kolmele suunale: tuletõrje, reostus ja inimeste otsing.

„Me ei hakka käima igal põlengul,” tegi Oruste vahe sisse. „Pigem metsatulekahjudel ja suurematel õnnetustel.”

Inimeste otsing eeldab palju inimjõudu. Et Harjumaa kolleegidel on inimeste otsinguks koolitatud koerad, tahavad ka läänlased seda suunda ajada. Esimesed koeraperemehed on juba kaasatud.

„Üks otsingukoer teeb  40 inimese töö!” ütles Oruste.

Esimene koolitus on juba välja kuulutatud
Reservüksuses on praegu ainult mehed, aga see ei tähenda, et naisi ei võeta, kinnitas Oruste. Harjumaa üksuses on  naisi isegi rohkem kui mehi.

Oodatakse neid, kes tunnevad, et saavad midagi korda saata oma piirkonna heaks, ütles Oruste. Kui vaja, on nad valmis appi minema ka Eesti teise serva, aga ennekõike on nende hool oma kodukandi turvalisus.

Reservüksuses olek ei tähenda pidevat valmisolekut. Välja minnakse selle seltskonnaga, kes on saadaval. See aga tähendab, et koolitatud inimesi on palju rohkem.

Esimene koolitus, 16 tundi neljal õhtul Läänemaa päästeteenistuses algab juba 30. novembril. See tuleb päästekoolitus: teooria, töövahendid, kodukord ja käsuliinid, loetles Oruste. Õpitu proovitakse ka praktikas järele.

„Ei tasu peljata,” julgustas Oruste liituma. „Kes tunneb, et ei sobi —  vägisi ei panda kedagi tegutsema.”

„Meie loodame neilt suurt abiväge,” ütles Läänemaa päästeosakonna juht Andres Liiv ega välistanud, et astub ka ise liikmeks. Liiv hindas loodud üksust ka selle poolest, et maakondlikku kriisikomisjoni enam pole ja õnnetustega peab omavalitsus toime tulema.

„Nüüd on neil hea sellist rühma kasutada,” lisas Liiv.

Küll aga on üks asutajaliige kohalik politseijuht Ahti Olesk.  Ta  on varem vabatahtlikuna käinud Vihterpalu põlengut kustutamas ja õlireostust kõrvaldanud. Reservüksuselt ootab ta ennekõike koolitust.

„Meid ühendab praktiline mõttelaad ise midagi teha, eks neid parketi–MTÜsid ole küll ja küll,” ütles Olesk.

Lehte Ilves lehte@le.ee

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>