Läänemaal otsib kadunuid või eksinuid päästjate koerterühm – Lääne Elu 05.06.2010

Läänemaa on Tallinna ja Tartu kõrval üks väheseid Eesti piirkondi, kus on loodud oma päästekoerte rühm.

Lääne–Eesti vabatahtliku reservpäästerühma juures tegutsevad päästekoerad on treeninud pisut üle poole aasta.

„Tulemusi on veel vara oodata, sest maailmapraktika näitel kulub kord nädalas treenides päästekoera koolitamiseks vähemalt kaks aastat,” ütles koolituse eestvedaja, Eesti päästekoerte ühingu juhatuse liige Ain Laurits, kes ajalehekuulutuse kaudu huvilised kokku kutsus.

Küsimusele, miks on Läänemaal päästekoerte rühma vaja, vastas ta: „Läänemaal on marja– ja seenemetsi, kus seenelised–marjulised ära võivad eksida. Vahel lähevad kaduma ka maailmavalus teismelised või lapsed, kes kodust liiga kaugele sattunud.”

Seni on Eestis olnud kaks juhtu, kus päästekoer on inimese leidnud. Et neid juhtumeid on vähe, pole tingitud mitte sellest, et meie koerad ei oskaks otsida, vaid pigem sellest, et meil pole päästekoerte juhtide ja politsei vahel koostöötraditsiooni. Paljudele otsingutele päästekoeri ei kutsuta. „Või kui kutsutakse, siis on tegemist pigem isiklike kontaktide kui välja kujunenud võrgustikuga,” rääkis Laurits.

Politseil ja piirivalvel on küll jäljekoerad, kuid kõik Eestis tegutsevad päästekoerad kuuluvad eraisikuile.

Jälje– ja päästekoeral on põhimõtteline erinevus: jäljekoer võtab lõhna järgi jälje üles, päästekoer aga otsib nahalt eralduva ja õhuvooludes leviva lõhna järgi elusat inimest. „See tähendab, et päästekoer ei otsi metsast surnud inimest, kui ta sellele just otsa ei koperda, ja kui koperdab, siis teatab sellest,” selgitas Laurits. „Eestis on enamik otsinguid maastikuotsingud, kus otsitakse näiteks metsa eksinud inimest. Mujal maailmas kasutatakse päästekoeri aga varingute ja laviinide korral, kus on vaja üles leida just elav inimene.”

Igast koerast ei saa päästekoera

Päästekoerte puhul pole tõug määrav, kuid on mõnda tõugu koerad, keda peetakse sobivamaks kui teisi. Nagu näiteks labrador, kuldne retriiver, saksa ja belgia lambakoer, bordercollie.

Tõust olulisemad on muud parameetrid. Koer võiks olla keskmist kasvu, sest liiga väikesel on maastikul raske liikuda, liiga suur aga võib kannatanut oma suure koguga hirmutada. Loom ei tohi olla agressiivne, muidu võib kannatanut hammustada, ega ka arg, lastes end häirida mürast ja võõrastest inimestest.

Peamine on päästekoertel kõrge mängumotivatsioon — mäng on see, mis koera tegutsema paneb.

Ain Laurits ütles, et mida varem hakata koera koolitama, seda parem. „Ideaalne on, kui inimesel on päästest juba aimu, ta võtab endale kutsika ja hakkab teda koolitama.”

Ta lisas, et igast koerast ei saa päästekoera, nii nagu ei saa igast koeraomanikust päästekoerte juhti: „Nii nagu inimestel, nii mängivad koertelgi rolli geenid ja kasvatus.”

Päästetreening kui teraapia

Läänemaa päästekoerte rühm treenib vähemalt kord nädalas, vahel ka sagedamini. Peamiselt harjutatakse Piirsalu endise raketibaasi territooriumil, kuid ka mujal — eesmärk on, et koer õpiks liikuma eri oludes.

Treeninguil õpetatakse koerale kõigepealt arusaamist, et võõras on positiivne. Järgmises etapis õpetatakse koera lõhna järgi inimest leidma ja sellest märku andma.

Ain Lauritsa sõnul on päästetreening ka kui teraapia, kus õpivad koerad suhtlema inimestega.

Päästekoerte rühma liige Sigrid Sims–Riismaa kinnitas, et kuivale kuulekustreeningule vahelduseks on päästetreening koerale lõbus ja mänguline. „See arendab nii ennast kui koera.”

Oma hollandi lambakoera plaanis ta algul võtta lihtsalt kodukoeraks. „Aga kui nägin lehes kuulutust, siis otsustasin liituda,” rääkis Sims–Riismaa.

Läänemaa päästekoerte rühm sai kohaliku omaalgatuse programmist toetust, mida kasutatakse varustuse soetamiseks, koolitajate kutsumiseks ja treeningrühma suurendamiseks.

Sel nädalavahetusel on koerterühm laagris Perakülas, kus õpitakse teooriat, kuid õpetatakse koerajuhte kasutama ka kaarti, kompassi ja GPSi. „Kuigi koer on välja õppinud, ei tohi koerajuht ise ka metsa ära eksida,” ütles Laurits.

Ta julgustas huvilisi rühmaga liituma: „Igast koerast ei saa päästekoera, treeningutel võib aga ikka käia.”

– Kaire Reiljan, Lääne Elu 05.06.2010

Koerterühma toetab:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>